Mul on suur rõõm, et oled teinud otsustava sammu ja asunud õppima purjetamist!

Meri on juba aegade hämarusest inimesele suureks ahvatluste ja väljakutsete allikaks. Tuule ja purjede kasutamine on pea sama vana kui inimkond ise.

Maailmas on palju purjetamist käsitlevat kirjandust ja informatsiooni, mida võid leida nii raamatukauplustes kui ka internetis. Alljärgnev lühimaterjal on ilmunud mitme purjetamiskooli värvides ja sisaldab vaid kõige olulisemaid teemasid, mille abil omandad esimesed oskused ja kogemused purjede all liikumiseks. Minu kursuse eesmärgiks on tutvustada Sind algteadmiste ja oskustega mida tingimata vajad, et toime tulla jahi meeskonna liikmena.

Olen purjetanud üle kolmekümne aasta ja just purjetamine on näidanud mulle maailma erinevaid paiku ning viinud mind kokku paljude põnevate inimestega muutes mu elu huvitavamaks ja rikkamaks.

Soovin neid kogemusi jagada ka Sinuga!

Alar Volmer
Jahtkapten

Hakkame purjetama!

Kõik meie ettevõtmised tulevad palju paremini välja siis, kui ennast hästi tunneme. Sellepärast alustuseks riietusest. Sageli on nii, et isegi kaunil suvepäeval on merel tuuline ja jahe. Rääkimata sellest, et lained võivad meid märjaks pritsida. Niiskena tuule käes võib isu purjetamist õppida ja nautida kiiresti kaduda. Meie kursustel saad küll selga korraliku mereriietuse, aga teadmiseks siiski mõned näpunäited. Esiteks, tavaliselt sobib purjetamise jaoks ka Sinu korralik suusajope ja püksid, nad ei taga küll kuiva olemist pikemal meresõidul, aga paaritunniseks meresõiduks kõlbavad suurepäraselt. Teiseks, merejalatsid on soovitavalt sileda ja heleda tallaga, et konts ei takerduks kusagile kinni ja et tume kummitald ei määriks jahi tekki, ehk esimese hooga peaks Sinu tennise või pallimängu sussid aitama küll.

Enne, kui tõsisemalt asja kallale asuda, tuleb natukene pühenduda mereterminoloogia tundmaõppimisele – raske on jahi peal toimetada kui asjade ja tegevuste nimetused teadmata. Katsume hakata rääkima ühte keelt!

Ära püüa kohe alguses kõiki uusi sõnu ja väljendeid pähe tuupida, praktiliste õppuste ajal jäävad nad Sulle iseenest meelde, kuna tekivad selged seosed ja arusaamine, sellest milleks midagi kasutatakse.

Igal jahil, sõltumata suurusest on üks asi kindlasti ühine – KERE ehk jahi keha, mille külge altpoolt kinnitub KIIL. Kiil täidab kahte väga olulist funktsiooni – oma suure raskusega tagab ta jahi püstioleku ja oma suur pindalaga tagab jahi edaspidi liikumise vähendades külgsuunalist triivimist. Väiksematel purjepaatidel kasutatakse kiilu asemel SVERTi, erinevus seisneb selles, et sverdil puudub kiilu raskus ja meeskond peab paati püstiasendis hoidma oma keha raskuse ümberpaigutamise teel. Igal jahi on ka kindlasti ROOL suuna hoidmiseks ja pööramiseks. Jahi esimest otsa nimetatakse VÖÖRIKS ja tagumist otsa AHTRIKS. Jahi vasakut poolt nimetatakse PAKPOORDIKS ja paremat poolt TÜÜRPOORDIKS.

Samuti ei saa ükski tuule jõul liikuv veesõiduvahend hakkama ilma PURJEDETA, mille kinnitamiseks on omakorda vaja pikka vertikaalset tuge nimetusega MAST. Suuremal osal jahtidest käib masti külge ka spetsiaalne tugi purje alumise serva jaoks, mida nimetatakse POOMIKS.

Purjedest alustuseks niipalju, et masti ahtri poolsesse serva kinnituvat purje nimetatakse GROODIKS ehk suurpurjeks ja mastist vööri pool asuvaid purjeid ehk eespurjeid nimetatakse sõltuvalt nende suurusest FOKAdeks ja GENUAteks.

See ei ole kaugeltki kõik purjedest, kuid piisav pealehakkamiseks. Vaid ühte purje peaksid ehk veel teadma – SPINNAKER, kaunis, tavaliselt mitmevärviline õhupalli või langevarju meenutav puri taganttuules purjetamiseks.

Olulised asjad:

1. VALLINURK: purje ülemine nurk ehk purjepea
2. HALSINURK: purje eesmine alumine nurk
3. SOODINURK: purje alumine tagumine nurk
4. ALALIIK: purje alumine serv, groodi puhul ka POOMILIIK
5. TAGALIIK: purje tagumine serv, groodi puhul ka AHTERLIIK
6. EESLIIK: purje eesmine serv, groodi puhul ka MASTILIIK
7. LIISTUD: purje ahterliiki toestavad jäigad latid

Köied ja nöörid…

…kannavad jahi peal nimetust OTSAD ja igaüks neist täidab erinevat ülesannet. Ka nende nimetused jäävad Teile kiiresti meelde meie harjutustundide ajal kui saate aru nende konkreetsetest funktsioonidest.

Olulised asjad, vaadake üle ja küll nad meile tegevuse käigus ka pähe kuluvad:

1. SOOT: ots, millega reguleeritakse purje nurka tuule suhtes
2. VALL: ots, millega purjed üles tõmmatakse
3. PLOKK: otste liikumise suuna muutmiseks ja jõumomendi suurendamiseks kasutatav põskedega ketas
4. KNAAP: otste kinnituselement
5. EESLIIGI PINGUTI ehk CUNNINGHAM: süsteem purje eesliigi pinge reguleerimiseks
6. POOMILIIGI PINGUTI: süsteem grootpurje poomiliigi pinge reguleerimiseks
7. LEITVAGEN: süsteem sootide tõmbenurga muutmiseks
8. KONTRASOOT ehk POOMI ALLATÕMME: süsteem ahterliigi pinge reguleerimiseks

Järgnevalt veel üks nimekiri erinevatest jahi detailidest:

1. VAIER: terastross
2. AHTERSTAAK: masti tagantpoolt toetav vaier, mis jookseb mastitopist ahtrisse
3. VÖÖRSTAAK: masti eestpoolt toetav vaier, mis jookseb mastitopist või mastitopi lähedalt vööri
4. VANDID: masti külgedelt toetavad vaierid, mis jooksevad mastist paadi mõlemale küljele
5. ROOLIPINN: rooli asendit reguleeriv kang, tavaliselt väiksematel jahtidel
6. ROOLIRATAS: rooli asendit reguleeriv ratas
7. KOKPIT: koht, kus tavaliselt istub jahi meeskond
8. TEKK: laevalagi, paadi kere ülemine osa
9. AHTRIPEEGEL: ahtri väline osa
10. LAIUS: paadi maksimaalne laius
11. VEELIIN: veepinna asukoht paadi kerel
12. SÜVIS: vahemaa vee pinnalt paadi kõige sügavamale ulatuva punktini

Mis paneb jahi liikuma?

Jahid kasutavad liikumiseks tuule jõudu. Purjetaja ülesandeks on leida tasakaal purjedele mõjuva tuulejõu ja jahi kerele ja kiilule mõjuva veesurve vahel, et saada jaht liikuma soovitud suunas. Tuulest arusaamine ja purjede õige reguleerimine jahi liikumapanemiseks soovitud suunas nõuab päris palju harjutamist.

Tuule suunast arusaamine on kõige olulisem oskus purjetamise juures.

Tegelikkuses võib jaht kasutada tuult peaegu igast suunast, et purjetada sinna kuhu meeskond soovib, on ainult suund otse vastutuult, mis suunas ei saa purjetada. Seda suunda võib tinglikult nimetada “vastutuule sektoriks”. Kui jaht on vööriga tuule suunas 45º väiksema nurga all, hakkavad purjed laperdama ja ei produtseeri enam edasiviivat jõudu. Vastutuule suunas liikumiseks peab jaht kasutama “zig-zag” meetodit, tuul kord ühe külje pealt ja siis teise külje pealt. Sellisel moel purjetamist nimetatakse LOOVIMISEKS või KRÜSSAMISEKS ja kurssi tuule suhtes TIHTTUULeks.

Kui jaht purjetab võimalikult väikese nurga (45º – 50º) all tuule suhtes, siis on ta TIHTTUULe kursil ja purjed tuleb tõmmata sisse,

Kui jaht purjetab suurema nurga (50º – 100º) all tuule suuna suhtes, siis on ta KÜLGTUULe kursil ja purjeid võib välja anda.

Kui jaht purjetab veel suurema nurga (100º – 160º) all tuule suuna suhtes, siis on ta BAKSTAAKTUULe kursil ja purjeid võib veel rohkem välja anda. Kui jaht purjetab TAGANTTUULe kursil (160º – 180º tuule suuna suhtes), siis tuleb purjed täitsa välja lasta.

Selgema pildi eelpool kirjeldatust annavad järgmised joonise “Kursid tuule suhtes” ja “zig-zag meetod”.

Olulised mõisted

Parem ja vasak halss

Purjetav jaht on alati mingil halsil ja see nimetus sõltub sellest, kummalt poolt tuul purjedesse puhub – kui vasakult, siis on jaht VASAKUL HALSIL ja kui paremalt, siis on jaht PAREMAL HALSIL. Vaata joonist “Kursid tuule suhtes”. Tähtsaks muutub halsi teema jahtide vahelise teeõiguse määratlemisel.

Pealtuule ja allatuule

See jahi pool, mis jääb tuule poole on PEALTUULE pool ja teine pool on ALLATUULE pool, ka see teema saab oluliseks jahtide vahelise teeõiguse määratlemisel.

Luhvamine ja vallamine

Jahi pööramist tuule suuna poole nimetatakse LUHVAMINE ja jahi pööramist tuule suunast eemale nimetatakse VALLAMINE.

Purjetamise põhimanöövreid…

… ongi ainult kaks ja nende mõlema tulemusena toimub nii jahi liikumissuuna muutmine koos kaasneva halsivahetusega.

PAUTIMINE – EHK PÖÖRE LÄBI VASTUTUULE SUUNA

HALSSIMINE – EHK PÖÖRE LÄBI TAGANTTUULE SUUNA

Pautimine…

…on manööver, mida kasutatakse loovimisel ehk tihtuules sõitmisel halsi vahetamiseks.

Pautimisel tuleb jahil läbida vastutuule sektor ehk siis sooritada 90º pööre.

Pautimise faasid

• Valmista meeskond ette hõikega “Paudiks valmis!”, ära alusta pööret enne kui meeskond ei vasta “Valmis!”
• Pööra jahti tuule suuna poole, laske lahti fokasoot, meeskond liigub pealtuule poole.
• Lõpeta pööramine kui jaht on jõudnud uuele tihttuule kursile, tõmmake peale fokasoot.

Tavalised vead pautimisel!

Pautimist tuleb alati alustatada hea kiiruse pealt, muidu võivad lainet jahi käiku pidurdada ja jahil ei jätku inertsi pöörata uuele tihttuule kursile. Tulemuseks on jahi seisma jäämine vastutuule asendisse.

Kui siiski jäite seisma, siis:

• Vabasta grootsoot
• Tõmba fokasoot peale üksk.ik kummale poole
• Oota kuni tuul jahi ära keerab külgtuule kursile
• Tõmba grootsoot peale ja jaht alustab uuesti liikumist

Halssimine…

…on manööver, mida kasutatakse taganttuules sõitmisel halsi vahetuseks. Erinevalt pautimisest ei tule sooritada väga suurt pööret, piisab vaid umbes 20° kursimuutusest. Halssimine on hoolimata näilisest lihtsusest natukene keerukam kui pautimine, nimelt peate tuult täis grootpurje ja poomi viima üle ühelt poolt teisele. Kõlab lihtsalt, kuid tugeva tuulega nõuab palju jõudu ja täpset roolimist, et poom ei pääseks ise üle meeskonna peade lendama.

Halssimise faasid

• Veendu, et purjetad peaaegu taganttuule kursil
• Informeeri meeskonda hõikega “Halsiks valmis!”
• Alusta pööret alles pärast meeskonna vastust “Valmis!”
• Taganttuule suuna läbimise ajal tõmba grootsoot sisse, nii et poom tuleks paadi keskele ja lase ta siis sujuvalt teisele poole välja
• Lõpeta pööramine ja rooli otse, meeskond vahetab pooli ning sättige purjed õigeks uuel halsil

Ohud halssimisel!

Suurimaks ohuks on üle Teie peade liikuv poom, ebatäpne roolimine, tugev tuul võib põhjustada olukorra, kus poom liigub suure kiiruse ja jõuga ühelt poolt teisele olles ohtlik nii inimestele kui ka jahi varustusele. Oluline on kõigil meeskonna liikmetel hoida pead alla ja kapten ei tohiks häbeneda teisi hoiatamast hõikega “Poom tuleb, pead alla!”

Iseeneslik halss…

… on olukord, kus ebatäpne roolimine või äkiline tuule suuna muutus põhjustavad ootamatu poomi ja purjede ülemineku ühelt poolt teisele ehk siis iseenesliku halsi, mille tagajärjed võivad olla tõsised, kuna ei olda selleks ettevalmistunud.

Oht selliseks iseeneslikuks halssimiseks tekib, kui purjetate taganttuule kursil ja tuul puhub samalt poolt, kus on teie jahi poom. Selline “valel halsil” purjetamine saab toimuda ainult taganttuules. Tekkivast olukorrast hoiatab teid eespurje tuulest tühjaks jäämine ja kokkukukkumine.

Kui siiski iseeneslik hals tekib, ärge unustage kaaslasi hoiatamast hõikega “Pead alla, poom tuleb!”

Vaata joonist!

 

Valge jaht on taganttuules ja sinine jaht on “valel halsil”.

Mereleminek

Siiamaani oleme hästi põgusalt läbi käinud jahi osade nimetused ja põhilised purjetamise jaoks olulised teemad ja terminid ning järgnevalt asume tegelikult purjetama.

Arvestades sellega, et jaht ei ole tavaliselt nii kindel pind kui maa, millega olete ilmselt rohkem harjunud, soovitan ühte väga olulist reeglit. Oma ohutuse ja vettekukkumise vältimiseks hoidke alati üks käsi enda jaoks ja teine vajalike toimingute jaoks. Loomulikult on sageli vaja kasutada mõlemat kätt sootide ja otstega toimetamiseks aga ka seda tehes tuleb veenduda, et olete kindlalt paigal ja ootamatud jahi kaldumised ei vii teilt tasakaalu.

Tavaliselt paikneb jahi meeskond kokpitis ja ohutuse tagamiseks on soovitav istuda jahi pealtuule poolel, eemal sootidest ja purjedest.

Oleme nüüd üks meeskond ja peame kindlasti omavahel kommunikeeruma, sest ainult koostöös suudame me saada jahi sadamast välja, purjed üles tõmmata ja jahi meile soovitud suunas sõitma panna. Kapteni või roolimehe kohustuseks on meeskonnaliikmetele tegevusplaani tutvustamine ja rollide jagamine ja kui midagi jääb arusaamatuks siis ei tohi häbeneda küsimuste esitamist.

Veel paar olulist märksõna:

• SEEKEL: metallist kinnitus, mida kasutatakse purjede, sootide, vallide ja muu kinnitamiseks
• STOPPER: vahendid otste kinnitamiseks
• VINTS: vahend otste pingutamiseks mehaanilise ülekande rakendusel Nende vahendite kasutamist tutvustame juba jahi peal.

Jahi taageldamine…

…ehk mereleminekuks ettevalmistamine ja vajalike sootide ning purjede paigaldamine.

• Esimeseks kinnitatakse tavaliselt grootpuri, liistud liistutaskutesse, poomiliik soonde, halsinurk ja soodinurk masti ja poomi külge. Viimasena kinnitatakse vall.
• Teiseks paigaldatakse eespuri ja tema kolm nurka – halsinurk, soodinurk ja vallinurk.
• Soodid peavad olema vabastatud, et purjed ülest.mbamise ajal tuulega ei täituks

Purjede heiskamine…

… ehk ülest.mbamine masti.

• Jaht peab purjede heiskamise ajal olma vööriga vastu tuule suunda, muidu takerduvad purjed vantidesse ja heiskamine ei õnnestu.
• Kontrollige, et soodid oleks vabad
• Groodi heiskamisel peab üks meeskonnaliige tavaliselt “söötma” mastiliiki mastis asuvasse soonde.

Sadamast lahkumine

• Esmalt peab tegema plaani, kuidas tegutseda ja sellest ka meeskonda informeerima
• Peab arvestama sellega, et kuni purjed pole heisatud, on jaht juhtimisvõimetu(kui me just mootorit ei kasuta)
• Nagu juba varem märgitud, saab purjeid heisata ainult siis kui jaht on vööriga vastutuult. Mitte alati ei ole sadamas aga selle jaoks piisavalt ruumi.

Ka selle teema saame paremini selgeks läbi praktilise tegevuse.

Tuule suund…

…on purjetamise jaoks kõige olulisem tegur, nii et enne kui hakkame liikuma tuleb aru saada, kust tuul puhub. Selleks on mitu moodust:

• Sule silmad ja pööra nägu edasi tagasi kuni tunne ütleb sulle, et oled näoga vastutuult – sealt tuul puhubki
• Jahtide mastides on tavaliselt tuulevimplid, mis näitavad tuule suunda
• Ka lained veepinnal liiguvad tavaliselt tuule suunas

Kuidas jahti peatada?

Oleme rääkinud küll sellest, kuidas jaht liikuma saada aga sama oluline kui mitte olulisemgi on jahi peatamine. Eriti siis kui tulete tagasi sadamasse. Probleemiks ei ole peatamine siis kui jahil on mootor – tagasikäik sisse ja ongi asi lahendatud.

Loomulikult on olemas nipid ka selle jaoks aga ka nendega saate tuttavaks juba praktilise purjetamise käigus.

Mees üle parda!

Ei ole minu sooviks küll teid hirmutada, aga nii elus kui ka merel võib kõike ette tulla. Parem on rääkida ka ebameeldivatest asjadest enne kui nad juhtuvad, et kiiresti leida õiged lahendused kui midagi tõesti peaks juhtuma. Tahan veel meelde tuletada reeglit – üks käsi enda jaoks ja teine paadi jaoks, selle järgimine teen üle parda kukkumise tunduvalt vähemtõenäoliseks.

Kui siiski see juhtub:

• Kes esimesena märkab üle parda kukkumist peab hõikama “Mees üle parda!”
• Oluline on säilitada rahu!
• Visata ruttu vette päästerõngas
• Määrata keegi veesolijat jälgima, sest lainetuse korral ei pruugi veesolija leidmine lihtne olla
• Tuleb jahiga teha pööre ja purjetada tagasi veesolija juurde
• Läheneda tuleb hästi aeglaselt ja nii, et veesolija jääks jahi allatuule poolele
• Kõik vabad otsad tuleb vista üle parda, et juhul kui jaht ei ole piisavalt lähedal veesolijale saaks viimane võimaluse vähemalt mõnest otsast kinni haarata. Peab vaid jälgima, et need otsad oleks siiski ka jahi külge kinnitatud!!

Teeandmise reeglid

Kõikidele veepeal liikujatele

1. Liikuvad alused peavad vältima seisvaid aluseid
2. Suurtel laevadel on teeõigus kitsastes kohtades
3. Purjekatel on teeõigus mootori abil liikuvate aluste ees (välja arvatud p.2)
4. Kõik peavad kogu aeg jälgima ümbrust ja säilitama ohutust
5. Kui muudad kurssi, siis tee seda aegsasti ja nii, et teised sellest kindlasti aru saaks
6. Paremal halsil on teeõigus vasaku halsi ees

Purjede all liikujatele

1. Paremal halsil sõitval purjekal on teeõigus vasaku halsi ees

2. Allatuule jahil on teeõigus pealtuule jahi ees

3.Mööduv jaht peab andma teed

Ei saa me jahi peal hakkama ilma meresõlmedeta

Mõned olulisemad neist:

Kaheksasõlm

• Tee aas köie otsa juurde
• Suuna köie ots köie alt, siis tagasi üle ja läbi aasa nii, et see näeks välja nagu number kaheksa

Paalisõlm

• Moodusta köiest jänese urg
• Jänes tuleb urust välja ja liigub ümber puu
• Jänes läheb tagasi alla urgu
• Tõmba kõik kolm otsa pingule

Kalamehe sõlm

• Seo ülekäesõlm (seesama, millega alustad kingapaelade sidumist)
• Teine ülekäesõlm seo vastupidi esimesele

Nii näeb välja korralikult puhitud ots

Nii tuleb kinnitada ots knaapi

Seda kõike me õpime ja harjutame kursustel ja tahan Sinu tähelepanu juhtida sellele, et tegemist on alles asjade algusega. Me ei ole rääkinud navigatsioonist, meteoroloogiast ja paljust muust vajalikust, kuid pärast kursust oled küps meeskonnaliikmena toimetamiseks ja kindlasti suudad jahi normaaltingimustel ka iseseisvalt merele viia.

Usun, et lisaks uute teadmiste omandamisele saab meil ka lõbus olema.

Tähtsad ohutuse nõuded

• Kandke päästeveste
• Veenduge, et kogu päästevarustus on jahis
• Ärge minge merele ilma kaardita
• Kasutage tulesid öisel purjetamisel
• Õppige selgeks ja praktiseerige “Mees üle parda!” manöövrit
• Enne merele minekut vaadake ilmateadet
• Tea alati oma jahi süvist
• Ärge minge purjetama, kui tingimused ei vasta teie oskustele
• Ärge unustage korralikku riietust
• Ärge kasutage merel olles alkoholi